[KNR] Eesti kohanimeraamat

Aheru järv = Kandsi järv, kohalikus pruugis varem ka Äherü Har, Krl – järv Valga maakonnas Valga vallas Laanemetsa külas, 1627 Ayhero Jerw, Ayhere, Ayar Jesar (järv), 1627 Ayhero Kuella (küla), 1700 Ayore Jerwe, 1900 SurwaJerw, 1910 Озеро Суръ-Aхерo.  C3
● Küla järve kaldal on vana, aga selle nimi on saadud tõenäoliselt järvelt. Aheru järve nimi kuulub kokku Eesti teiste Ahi-alguliste vetenimedega. Samasse nimepessa kuulub tõenäoliselt ka Ähijärv, vrd Aheru nime hääldusvarianti Äherü ja Aiu jõe varianti Äiu. Lõuna-Eesti Ahi- või Ähi-alguliste nimedega veekogud paiknevad mingitel vanadel piiridel. Aheru järvel kohtus Tartu piiskopi ja Koivaliina lossi valduste piir (hilisem Karula ja Koikküla mõisa piir). Seepärast on tõenäoline, et nime aluseks on kadunud läänemeresoome tüve *akja : *aγja- ’äär, serv; piir’ nõrgaastmeline vorm. Samast sõnast pärit teised kohanimed Eestis on aga enamasti Aia- või Ahja-algulised. L. Kettunen on arvanud, et vähemalt mõnes nimes on nimelõpp -ru lühenenud sõnast järv, mis on tõenäoline ka selle nime puhul. Ahi-algulised nimed võivad veel seostuda tähendusega ’olemine, elamine, varjupaik’ (vrd mordva keelte sõna aštums), millest on ehk arenenud lõunaeesti tähendus ahikotus ’ohverduskoht’. Sel juhul oleks tegemist järvega, millele ohverdati. Kandsi järve nimi on hiline, saadud metsavahikoha järgi. Kandsi mets on kuulunud Koivaliina mõisale. Nimi Suurjärv näitab piirkonna kõige suurema järve staatust. Vrd Ahijärv1, Ähijärv. – MF
Ariste 1937: 34–38;  EAA.308.6.253, L 1;  EAA.3724.4.1370, L 1;  EAA.3724.5.2835, L 1; EO: 186; Ernits 2015: 699–701, 704–706; Faster 2014: 35–39; KN; Rev 1624/27 DL: 96–98, 154